Kuna täna ei pidanud kl 6 tõusma ja bussi peale lippama...
Erilist plaani meil selleks päevaks polnud, nii et mõtlesime veel linnas ringi vaadata lihtsalt.
Jube lahe hommik oli. Mu lemmikhommik Iirimaal üldse. Päike paistis, aga not too much, ja selline värske varasügisene hommikune jahedus oli, mis mulle jubedalt meeldib. Ja tuult ei olnud eriti ja muidu ideaalne jala linna mineku hommik. Ma ei ole eriti poeetiline tont, aga have you ever seen the air so clear, krt! Tuju läks arusaamatult heaks kohe.
Tegime pilte ja oli muidu lõbus. Drumcondra kant oleks elamiseks täitsa hea vist tegelikult. Suhteliselt vaikne ja puhas ja kesklinna saab jala kenasti, meil läks umbes 35 minutit. Ja Drumcondralt kahele poole kõrvale jooksvad väiksemad tänavad ja majad tundusid lahedad. Ustest rääkimata.
Jube lahe hommik oli. Mu lemmikhommik Iirimaal üldse. Päike paistis, aga not too much, ja selline värske varasügisene hommikune jahedus oli, mis mulle jubedalt meeldib. Ja tuult ei olnud eriti ja muidu ideaalne jala linna mineku hommik. Ma ei ole eriti poeetiline tont, aga have you ever seen the air so clear, krt! Tuju läks arusaamatult heaks kohe.
Tegime pilte ja oli muidu lõbus. Drumcondra kant oleks elamiseks täitsa hea vist tegelikult. Suhteliselt vaikne ja puhas ja kesklinna saab jala kenasti, meil läks umbes 35 minutit. Ja Drumcondralt kahele poole kõrvale jooksvad väiksemad tänavad ja majad tundusid lahedad. Ustest rääkimata.
Tee linna...
Alla linna jõudes võtsime suuna poodi vist kohe. Penneys on tore, nagu ma vist mainisin kuskil juba. Ja kindlasti kuulsime (ja jäljendasime) maasikamüüjat from Hell ka jälle. Fresh STRAAAWBERRIEEEEEEES!
Mingi hetk tuli süüa otsima hakata. Käisime ringi ja uurisime kohti natuke ja leidsime lõpuks ühe suure food courti, kus oli palju erinevaid toidupakkujaid koos. Hurraaaaa, kebab! Minu lemmikuks sai türklaste koht, kus leti taga seisis tavaliselt kolm tüüpi, kes panid sulle siis hiidportsu liha ja riisi ja salatit (no sauce, please!) taldrikule. Screw you, nisu!
Kui ma uuesti Dublinisse satun, siis ma totaalselt lähen sinna. Kui ma selle koha üles leian. Oma orienteerumisoskusega.. Kui selle ukse üles leiab, siis on juba lihtne.
Kõht täis (ja sealt ära tulles ei ole võimalik, et kõht ei ole täis), läksime edasi. Või tagasi. Ma ei tea. Ühesõnaga paaris suveniiripoes käisime ja siis Trinity kolledžisse.
Trinity College on Iirimaa kõige vanem (ja kõige parem) ülikool (1592), ametliku nimega College of the Holy and Undivided Trinity of Queen Elizabeth Near Dublin. Ülikooli raamatukogus on palju olulisi asju, Näiteks Book of Kells. Aga seda me vaatama ei läinud.
Selline eriline raamatukogu on. Legally entitled to a copy of every book published in Great Britain and Ireland. Mis tähendab, et igal aastal tuleb sinna üle 100 000 uue raamatu. Praegu on seal apparently umbes 5 miljonit neid.
Ja seal kolledžis on ka see jube eriline harf, mis Iiri euromüntide tagaküljel on. One of the three surviving medieval Gaelic harps, and a national symbol of Ireland noh. Aga seda me ka vaatama ei läinud.
Kuigi see koht on apparently üks suuremaid Dublini tourist attractioneid, tekib selline campuse atmosfäär küll. Erinevalt Tartust, kus kõik on laiali. Umbes 190 000 m2 katab see campus.
Suur park ja kriketiväljak ja rugbyplats ja inimesed mängivad kriketit ja pingid ja muruplatsid ja värgid. Ja neil on näiteks the Lady Elizabeth Boat Club. Ja Mary Lyons Memorial Mallets (ma ei tea, mis need on). Ja Gentleman's Club of the Sword. Ja orav. Posh wankers.


Ebausklikumad tüübid ei lähe kunagi selle asjanduse alt läbi, sest usutakse, et kui kell lööma hakkab, kui nad seal all on parajasti, kukuvad nad aasta lõpus eksamitest läbi.

Õhtul jalutasime siis hotelli tagasi. Tescost ka läbi (obviously). Pikk päev. Jalad hakkasid kergelt ära kukkuma. Aga not too much.
P.P.S. Hotellitoa akna all mingil katusel oli palju sodi, mida viisakad hotellikülastajad olid akendest välja loopinud. Kilekotid, paberkotid, ukselink ja suveniiripoodides müüdav Guinnessi pall muuhulgas. Kerli koer sai selle kokkuvõttes endale.




No comments:
Post a Comment