Bussiga Riiga nagu ikka. Sõit läks seekord kuidagi kiiremini mu meelest. Meie ees istus a couple of real English tarts (ja ma mõtlen seda in the nicest of ways), kes vestlesid suht elavalt Eestist ja kohtadest, kus nad käisid ja bussis näidatavatest muusikavideotest ja kommunismist ja värkidest. Tundus, et Inglismaa tuleb juba enne Londonit koju kätte.
Riiga jõudsime õhtul, lend Londonisse alles järgmisel hommikul, seega tuli minna hotelli. Kuna me ei viitsinud mööda linna kolistada ja Jakob Lenzi või muid kohti otsima hakata, võtsime lennujaama lähedale toa. Walking distance noh.
Sky High oli hotelli nimi. Võiks arvata, et lennujaama ümbruses on natuke peenemad hotellid, aga.. njah. Check in’i pidime natuke ootama, kuna administraator oli kuskil mujal parajasti ja meie ees seisis üks venekeelne daam koerakesega veel. Ma ei saanud esimesed kaks korda aru, mida daam mulle ütles. Seepeale daam vist sõnastas lause ümber võimalikult lihtsaks. Ühesõnaga ta püüdis mulle sõbralikult selgeks teha, et ta tahab enne meid administraatoriga rääkida. Valge koerake, selline väike nuustik, sebis seni natuke ringi, heitis lõpuks Kerli jalgade juurde pikali ja ei tahtnud eriti daamiga kaasa minna. Daam seepeale vestles sõbralikult koerakesega („нy что, jajah, ma saan aru küll, kenad tüdrukud on jah, meeldima hakkasid jah“). Koer tõusis mõne aja pärast püsti ja mõlemad läksid ära.
Tuba oli täitsa.. noh.. normaalne. Ei midagi väga imelikku.
No comments:
Post a Comment